Blogi
Moraalse kahju hüvitamise kohtupraktika muutub kannatanutele soodsamaks
Oma 09.10.2022 postituses kajastasin Riigikohtu praktika muutust seoses lähedasele tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisega. Kui eelnevalt oli kohtupraktikas lähedasele tekkinud mittevaralise kahju puhul eeldatud ruumilist lähedust (sisuliselt surma pealtnägemist), siis nüüd on olukord muutumas.
Loe lisaks
Märgiline kohtulahend kinnitab: moraalne kahju tuleb hüvitada õiglaselt
Liikluskindlustuse seaduse alusel kuulub kannatanule tekkinud moraalne kahju hüvitamisele, aga liikluskindlustuse seaduse §-ist 32 võib jääda mulje, justkui kindlustusselts peaks hüvitama vaid maksimaalselt 3200 eurot.
Värske kohtulahend kinnitab, et selline lähenemine ei ole korrektne
ning neid sätestatud summasid tuleb mõista kui minimaalseid hüvitisi.
Loe lisaks
Kumb on tähtsam, loom või inimene? Koerarünnaku ohvriks langenud Sandra lugu
Esindan kohtus jõhkra koerarünnaku ohvriks langenud Sandrat, kellega juhtunu on meediaski palju tähelepanu pälvinud. Tema lugu toob välja lünga Eesti seadusandluses, mis ei võimalda hooletult omanikult looma ära võtta.
Loe lisaks
Kahjuhüvitist saavad need, kes ise küsida oskavad. Halvatud Alice’i lugu
Liikluskindlustuse seaduse järgi on isikukahju kindlustussumma 5,6 miljonit eurot. Aga et oma kannatuste eest õiglast hüvitist saada, tuleb ise oma õigusi täpselt teada või võtta appi jurist.
Loe lisaks
100 000 eurot surma eest: kuidas kohtud määravad moraalset kahju
Kommenteerisin venekeelses ajalehes MK-Estonia moraalse kahju hüvitisi puudutavat. Kes valdab vene keelt, saab originaalartiklit lugeda siit.
Loe lisaks