Tuleb tuttav ette? Sellise elulise olukorra jaoks on Eesti kohtusüsteemis pretsedent juba loodud, täpsemalt Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-16510.

Lugu ise oli lihtne. Tallinna kaubanduskeskuses juhtus õnnetus, kus inimene sisenes kiirel sammul kaubanduskeskusesse ja põrkas kokku klaasuksega. Sündmus toimus pimedal ajal keskuse tuulekojas, kus kaubanduskeskuse sisemised klaasuksed ei avanenud nende vastu põrganud inimese arvates tavapärase nõutava kiirusega, võrreldes välimiste ustega, mis olid avatud või avanesid piisavalt kiiresti.

Sisemistel ustel, millega inimene kokku põrkas, puudus turvamärgistus. Samuti polnud sissepääsu ümbruses hoiatusmärke selle kohta, et keskuse sisemise sissepääsu uksed võivad olla ohtlikud, eriti pimedal ajal. Vastu klaasust jooksnud inimese nägu sai vigastada ja sellega seoses tekkisid ravikulud. Hiljem andis kannatanu kaubanduskeskuse kohtusse ning nõudis nii ravikulude kui ka moraalse kahju hüvitamist.

Kaubanduskeskus leidis end kaitstes, et kannatanu ei tõendanud, milline märgistus pidi ustel olema ja milline peaks olema uste nõutav avanemise kiirus. Kui kannatanu põrkas kiirustades vastu ust, ei vastuta selle eest kaubanduskeskus. Topeltuste olemasolu kaubanduskeskustes on tavapärane ega saanud kannatanule üllatusena tulla. Samuti ei saa kannatanu eeldada, et kõik uksed avanevad alati automaatselt ja ühesuguse kiirusega.

Peale selle leidis kaubanduskeskus, et hoone omanik ei pea vastutama kahju eest, mis tekkib kannatanu kiirustamise tõttu. Hoolas ja tähelepanelik külastaja jälgib uste avanemist ning asub ukseava läbima alles siis, kui uksed on lahti. Kaubanduskeskuse klaasuksed avanevad kiirusega 60–200 cm/s, mis on mõistliku kiirusega liikuva külastaja puhul ohutuks sisenemiseks piisav.

Esimese astme kohus jättis seepeale hagi rahuldamata, leides muuhulgas, et kaubanduskeskuse automaatselt avanevad klaasuksed ei ole "asjast lähtuv eriline oht": tegemist on kaubanduskeskustes tavapärase lahendusega, mida läbib iga päev tuhandeid inimesi.

Kannatanu ei olnud selle põhjendusega rahul ning kaebas maakohtu otsuse edasi, sest tema arvates oleks ta saanud kokkupõrget vältida, kui klaasust ei oleks olnud, see oleks avanenud piisava kiirusega või oleks olnud märgistatud viisil, et kannatanu oleks ust märganud.

Kaebus osutuski edukaks! Ringkonnakohus leidis, et kaubanduskeskus vastutab tekkinud kahju eest (nii varalise kahju kui moraalse kahju eest). Ringkonnakohus nõustus, et tootja ei olnud uste kasutajale pannud kohustust neid eraldi märgistada, aga toonitas samas, et ehitise kasutamine ja hooldamine ei tohi selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi (mh libisemine, kukkumine, kokkupõrge jne). Kaubanduskeskus ei teinud ringkonnakohtu hinnangul kõike mõistlikku selleks, et kannatanu hoonet kasutades ettearvamatu riski otsa ei sattuks, sest jättis klaasist iseavanevale uksele hoiatusmärgised paigaldamata.

Siiski möönis ringkonnakohus, et iseavanevad klaasuksed kaubanduskeskustes on tavalised ja kaubanduskeskuse külastaja peab ka ise olema tähelepanelik. Seetõttu pidas ringkonnakohus moraalse kahju suurusena mõistlikuks moraalseks kahjuks vaid 500 eurot.