Oma 09.10.2022 postituses kajastasin Riigikohtu praktika muutust seoses lähedasele tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisega. Kui eelnevalt oli kohtupraktikas lähedasele tekkinud mittevaralise kahju puhul eeldatud ruumilist lähedust (sisuliselt surma pealtnägemist), siis nüüd on olukord muutumas.
07.10.2022. aasta lahendis leidis Riigikohus:
"Kindlasti ei tähenda eelnev, 2008. aasta käsitlus seda, et lähedase kaotanud inimene võib hüvitist saada vaid juhul, kui ta surma pealt näeb. Niisamuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise seisukohalt ainumäärav, kas ja kui ruttu satub või tuleb inimene sündmuskohale, kus tema lähedane hukkus. Surma saabumise asjaolude erandlikkusele peab andma hinnangu kohus. Järelduse hukkunu lähedaste iseäranis traumaatiliste üleelamiste kohta saab teha ainuüksi hukkunu surma saabumise ebatavaliselt rängast viisist. Elu kaotamine nii traagilisel viisil, nagu ilmneb antud kohtuasjas tuvastatud faktikogumist, ei ole isegi surmaga lõppenud avariide puhul tavapärane. Sellel, kas ja mil määral keegi lähedastest surnukeha pärast avariid nägi, ei ole määravat tähendust olukorras, kus elu kaotamise asjaolud on niivõrd traagilised, et nendest teadasaamine mistahes viisil on hukkunu lähedastele äärmiselt raske mõjuga. Ei ole alust kahelda, et kannatanuid jääb vaevama teadmine lähedase hukkumisest tavatult kohutaval viisil. Riigikohus leidis, et see äärmiselt häiriv teadmine lisandub kannatanute leinakogemusele ja võimaldab selles asjas jaatada VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude olemasolu."
Riigikohus mõistis viidatud kohtuasjas kolmele lähedasele isikule välja mittevaralise kahju summas 3000 eurot (igale kannatanule).
Seevastu värskes, 06.05.24 Tartu Maakohtu lahendis, mis ei ole veel jõustunud, leidis kohus analoogses kaasuses, et lähedasele tekkis mittevaraline kahju 25 000 eurot. Kindlustusandja oli kohtuväliselt hüvitanud 3000 eurot viitega eelnevalt tsiteeritud Riigikohtu lahendile, kohus mõistis täiendavalt välja 22 000 eurot (vt pikemat uudist ERRis). Seega suurenes väljamõistetud hüvitis eelneva praktikaga võrreldes umbes kaheksa korda.
Kohus põhistas enda seisukohta alljärgnevalt:
"Aastatel 2018–2022 on kohus kannatanule mõistnud välja hüvitise lähedase hukkumise tõttu liiklusõnnetuses tekkinud mittevaralise kahju eest kolmel korral ja hüvitised on olnud 15 000, 4000 ja 3000 eurot. Lähedase hukkumise tõttu liiklusõnnetuses tekkinud mittevaraline kahju on aastatel 2020–2022 välja mõistetud vaid kolmel korral ilmselt seetõttu, et kohtud lähtusid mittevaralise kahju väljamõistmisel põhimõttest, et lähedase surma korral saab mittevaralise kahju välja mõista vaid erandlike asjaolude esinemise korral ja erandlikuks asjaoluks, mis õigustab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, on lähedase surma pealtnägemine. Kriminaalasjas nr 1-21-3082 tehtud Riigikohtu 07.10.2022 otsus oli esimene kohtulahend, kus öeldi välja, et erandlikud asjaolud, mis õigustavad lähedase surma korral mittevaralise kahju väljamõistmist, võivad esineda ka juhul, kui kannatanu ei näinud lähedase hukkumist pealt. Riigikohtu korduvate selgituste kohaselt peab mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Arvestades asjaolu, et praeguseks on hinnad ja keskmine palk kasvanud ligi 40% võrreldes 2–6 aasta taguse ajaga, peaksid ka hüvitised olema selle võrra suuremad. Arvestades varasemat kohtupraktikat lähedaste surma tõttu tekkinud mittevaralise kahju väljamõistmise osas ja varasemat kohtupraktikat tervisekahjustuse tõttu tekkinud mittevaralise kahju väljamõistmise osas ning elukalliduse ja keskmise palga tõusu viimastel aastatel, on kannatanute nõutud mittevaralise kahju hüvitis 22 000 eurot igale kannatanule põhjendatud. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kannatanute nõutud ulatuses õigustavad praeguses asjas esinevad erandlikud asjaolud ja ühiskonna üldine heaolutase."
Leian, et sellise kohtupraktikaga oleme astunud suure sammu euroopalikumate hüvitiste suuruse poole. Puudub mistahes loogiline argument, et Eesti kannatanuid peaks kohtlema muude Euroopa Liidu kannatanutega ebavõrdselt ja maksma neile marginaalseid moraalse kahju hüvitisi.
"Kindlasti ei tähenda eelnev, 2008. aasta käsitlus seda, et lähedase kaotanud inimene võib hüvitist saada vaid juhul, kui ta surma pealt näeb. Niisamuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise seisukohalt ainumäärav, kas ja kui ruttu satub või tuleb inimene sündmuskohale, kus tema lähedane hukkus. Surma saabumise asjaolude erandlikkusele peab andma hinnangu kohus. Järelduse hukkunu lähedaste iseäranis traumaatiliste üleelamiste kohta saab teha ainuüksi hukkunu surma saabumise ebatavaliselt rängast viisist. Elu kaotamine nii traagilisel viisil, nagu ilmneb antud kohtuasjas tuvastatud faktikogumist, ei ole isegi surmaga lõppenud avariide puhul tavapärane. Sellel, kas ja mil määral keegi lähedastest surnukeha pärast avariid nägi, ei ole määravat tähendust olukorras, kus elu kaotamise asjaolud on niivõrd traagilised, et nendest teadasaamine mistahes viisil on hukkunu lähedastele äärmiselt raske mõjuga. Ei ole alust kahelda, et kannatanuid jääb vaevama teadmine lähedase hukkumisest tavatult kohutaval viisil. Riigikohus leidis, et see äärmiselt häiriv teadmine lisandub kannatanute leinakogemusele ja võimaldab selles asjas jaatada VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude olemasolu."
Riigikohus mõistis viidatud kohtuasjas kolmele lähedasele isikule välja mittevaralise kahju summas 3000 eurot (igale kannatanule).
Seevastu värskes, 06.05.24 Tartu Maakohtu lahendis, mis ei ole veel jõustunud, leidis kohus analoogses kaasuses, et lähedasele tekkis mittevaraline kahju 25 000 eurot. Kindlustusandja oli kohtuväliselt hüvitanud 3000 eurot viitega eelnevalt tsiteeritud Riigikohtu lahendile, kohus mõistis täiendavalt välja 22 000 eurot (vt pikemat uudist ERRis). Seega suurenes väljamõistetud hüvitis eelneva praktikaga võrreldes umbes kaheksa korda.
Kohus põhistas enda seisukohta alljärgnevalt:
"Aastatel 2018–2022 on kohus kannatanule mõistnud välja hüvitise lähedase hukkumise tõttu liiklusõnnetuses tekkinud mittevaralise kahju eest kolmel korral ja hüvitised on olnud 15 000, 4000 ja 3000 eurot. Lähedase hukkumise tõttu liiklusõnnetuses tekkinud mittevaraline kahju on aastatel 2020–2022 välja mõistetud vaid kolmel korral ilmselt seetõttu, et kohtud lähtusid mittevaralise kahju väljamõistmisel põhimõttest, et lähedase surma korral saab mittevaralise kahju välja mõista vaid erandlike asjaolude esinemise korral ja erandlikuks asjaoluks, mis õigustab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist, on lähedase surma pealtnägemine. Kriminaalasjas nr 1-21-3082 tehtud Riigikohtu 07.10.2022 otsus oli esimene kohtulahend, kus öeldi välja, et erandlikud asjaolud, mis õigustavad lähedase surma korral mittevaralise kahju väljamõistmist, võivad esineda ka juhul, kui kannatanu ei näinud lähedase hukkumist pealt. Riigikohtu korduvate selgituste kohaselt peab mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Arvestades asjaolu, et praeguseks on hinnad ja keskmine palk kasvanud ligi 40% võrreldes 2–6 aasta taguse ajaga, peaksid ka hüvitised olema selle võrra suuremad. Arvestades varasemat kohtupraktikat lähedaste surma tõttu tekkinud mittevaralise kahju väljamõistmise osas ja varasemat kohtupraktikat tervisekahjustuse tõttu tekkinud mittevaralise kahju väljamõistmise osas ning elukalliduse ja keskmise palga tõusu viimastel aastatel, on kannatanute nõutud mittevaralise kahju hüvitis 22 000 eurot igale kannatanule põhjendatud. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kannatanute nõutud ulatuses õigustavad praeguses asjas esinevad erandlikud asjaolud ja ühiskonna üldine heaolutase."
Leian, et sellise kohtupraktikaga oleme astunud suure sammu euroopalikumate hüvitiste suuruse poole. Puudub mistahes loogiline argument, et Eesti kannatanuid peaks kohtlema muude Euroopa Liidu kannatanutega ebavõrdselt ja maksma neile marginaalseid moraalse kahju hüvitisi.