Riigikohus käsitles enda hiljutises lahendis olukorda, kus vangile anti vale ravim. Juhtum tõstatab olulise küsimuse: kas kahju on hüvitatav ka siis, kui patsient tegelikult vale ravimit ei võta, kuid olukord tekitab hirmu, ebakindlust või ohuolukorra?

See on hea näide sellest, kuidas hinnata meditsiiniteenuse nõuetekohasust ja patsiendile tekkida võivat kahju — eriti olukorras, kus raviviga jäi realiseerumata tänu patsiendi enda tähelepanelikkusele.

Mis juhtus?

Tegelikud asjaolud: vangile anti ravimi jagamisel vale ravim. Ta märkas seda enne allaneelamist ning ravim jäi võtmata.

Vang esitas riigi vastu nõude, väites põhiliselt järgmist:

• talle anti potentsiaalselt ohtlik ravim, mis oleks võinud tekitada tervisekahjustuse;
• juba ainuüksi sellise ohu tekkimine põhjustas talle mittevaralist kahju;
• seetõttu nõuab ta 10 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Hiljuti avalikuks saanud Põhja-Eesti Regionaalhaiglast (PERH) lekkinud sisedokument on tõstatanud olulise küsimuse: kuidas tagada patsiendi ohutus ja läbipaistvus meditsiinisüsteemis? Juhtum, kus aastatel 2016–2018 said mitmed eesnäärmevähi patsiendid kiiritusravist raskeid tüsistusi, on murettekitav, kuid veelgi häirivam on see, et kannatanud ei saanud toimunust piisavat teavet.

Septembri keskel saabus trükist raamat, mis käsitleb kaht patsientidele olulist seadust – arstide vastutuskindlustuse seadus ja vaktsiinikindlustus –, täiendades neid põhjalike näidete ja kommentaaridega. Osalesin mõlema seaduse väljatöötamise töögrupis ning kuulun ka raamatu koostajate sekka.

Hambaarsti külastus tähendab enamasti vaid lühiajalist ebamugavust – mõni süstlatorge, natuke puurisurinat ja valmis ongi. Mõnikord aga võib hambaarstil midagi viltu minna. Mida sel puhul ette võtta?

Sünnitus on iga naise jaoks emotsionaalne ja oodatud sündmus, kuid seotud ka tõsiste terviseriskidega. Selles, kuidas sünnitus kulgeb, on suur roll ämmaemandal.