Oma 09.10.2022 postituses kajastasin Riigikohtu praktika muutust seoses lähedasele tekkinud mittevaralise kahju hüvitamisega. Kui eelnevalt oli kohtupraktikas lähedasele tekkinud mittevaralise kahju puhul eeldatud ruumilist lähedust (sisuliselt surma pealtnägemist), siis nüüd on olukord muutumas.

Liikluskindlustuse seaduse alusel kuulub kannatanule tekkinud moraalne kahju hüvitamisele, aga liikluskindlustuse seaduse §-ist 32 võib jääda mulje, justkui kindlustusselts peaks hüvitama vaid maksimaalselt 3200 eurot. Värske kohtulahend kinnitab, et selline lähenemine ei ole korrektne ning neid sätestatud summasid tuleb mõista kui minimaalseid hüvitisi.

Esindan kohtus jõhkra koerarünnaku ohvriks langenud Sandrat, kellega juhtunu on meediaski palju tähelepanu pälvinud. Tema lugu toob välja lünga Eesti seadusandluses, mis ei võimalda hooletult omanikult looma ära võtta.

Liikluskindlustuse seaduse järgi on isikukahju kindlustussumma 5,6 miljonit eurot. Aga et oma kannatuste eest õiglast hüvitist saada, tuleb ise oma õigusi täpselt teada või võtta appi jurist.

Hiljuti avaldas ajaleht Pealinn põhjaliku ja emotsionaalse loo sellest, kuidas raviviga võib põhjustada püsiva invaliidistumise või isegi surma, aga kahju kannatanu piinad jäävad sageli igasuguse hüvitiseta. Vandeadvokaat Olavi-Jüri Luige hinnangul võib selliseid juhtumeid Eestis olla aastas tuhande ringis.