Liiklusõnnetused

Moraalse kahju hüvitamine liiklusõnnetuse puhul

Liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada või surma või tekib varaline kahju.

Liiklusõnnetuses kannatanuteks moraalse kahju mõistes on kõik inimesed, kes saavad liiklusõnnetuses füüsiliselt viga või surevad liiklusõnnetuse tagajärjel, v.a liiklusõnnetuse põhjustanud autojuht. Seega saavad moraalse kahju hüvitist nõuda:

• kannatanu sõidukis olnud juht;
• tema kaasreisija;
• jalgrattur või jalakäija;
• süüdlase sõidukis olnud kaasreisija.

Kes kahju hüvitab?

Liiklusõnnetuste korral vastutab liiklusõnnetuse põhjustanud sõidukijuhiga solidaarselt ka tema liikluskindlustuse kindlustusandja. See annab kindluse, et kannatanu saab moraalse kahju hüvitise kätte, ilma et peaks kartma võlgniku majandusraskusi või seda, et süüdlaselt pole midagi võtta.

Kui suured on hüvitised? 

Moraalse kahju hüvitamine on liikluskindlustuses trikiga küsimus. Nimelt sätestab liikluskindlustuse seaduse § 32 moraalse kahju suurused. Selle järgi eeldatakse, et isikule tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju nõude korral on mittevaralise kahju suurus:

1. kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 100 eurot;
2. keskmise raskusega kergema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 350 eurot;
3. keskmise raskusega raskema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 1500 eurot;
4. raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 2600 eurot;
5. väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3000 eurot;
6. eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral 3200 eurot.

Tasub aga tähele panna, et tegu pole maksimumsummadega. Õige õigusnõuga ja olenevalt situatsioonist on kindlustusandjad tasunud ka 30 000 – 40 000 euro suuruseid moraalse kahju hüvitisi. 

See eeldab muidugi juristi kaasamist. Selleks annab suunise ka kohtupraktika. Tallinna Ringkonnakohus selgitab lahendis nr 2-12-22703: "Õigusabi kasutamine on vajalik ka selleks, et võimalusel ära hoida hilisemaid õigusvaidlusi ja sellega kaasnevaid kulusid. Eeltoodu tõttu peab kolleegium õigusabi kasutamist kindlustusjuhtumi kohta avalduse esitamisel ja tõendite kogumisel vajalikuks, mistõttu on hagejal õigus nõuda õigusabi kulude hüvitamist varakahjuna."

Vaata siit näiteid Eesti kohtupraktikast ja meie kogemustest »