Blogi

Filtreeri postitusi

Olavi-Jüri Luik seletas “Pealtnägijas” ravivigade kahjuhüvitamise keerukust

50-aastase Marika Sikora sõnul rikkusid järjestikused ravivead tema tervise ning elukvaliteedi. “Pealtnägija” leidis, et praegune süsteem, kus arstid võivad isiklikult kriminaalsüüdistuse saada, suunab vigu viimase võimaluseni eitama. Lahendust loodetakse seadusemuudatustest.

Marika Sikora on viimase kahe aasta jooksul pidanud läbi tegema neli operatsiooni, mis kõik toimusid Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK), kus ta ise töötab erakorralise meditsiini osakonna (EMO) vastuvõtu sekretärina. Esiteks avastati tal 2020. aasta septembris emakakaela pahaloomuline kasvaja, mistõttu tuli teha kiire lõikus. Sellest ajast saati aga on ta käinud kokku neljal lõikusel ning pidanud ravima tugevat valu, mida valeravi endaga kaasa tõi. Esimesed kaks lõikust olid emakakaela pahaloomuline kasvaja eemaldamine ja selle lõikuse järel tehtud parandusoperatsioon patsiendi kurdetud valudele ja ebamugavusele seoses urineerimisega. Teised kaks operatsiooni olid tingitud lülisamba probleemidest ning seejärel nõela eemaldamisest, mis seljaoperatsioonist oli patsiendi sisse jäänud.

“Pealtnägija” eilne saade räägib loo, kuidas patsient on relvitu tsunfti vastu, millel on nii majanduslikud kui hierarhilised vahendid ning ringkaitse. Arutelu arstide ringkaitsest on olnud päevakorras ka varem. Kuidas aga antud olukord pärsib ka laiemat arengut meditsiinis ja milline reform võib aidataravivigade hüvitamise süsteemi, rääkis partner ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.

Viimase viie aasta jooksul on n-ö ravikvaliteedi komisjoni tehtud aastas keskmiselt ligi 200 avaldust, mille puhul umbes veerandil juhtudest ehk suurusjärgus 40 korda aastas tuvastatakse raviviga või muu vajakajäämine. “Üldiselt on lugu minu praktika järgi selline, et juhul kui raviviga on tuvastatud, siis tervishoiuteenuse osutajad üritavad leida kompromissi ja ei ole vaja kohtusse minna,” sõnas Luik.

Et olukorda parandada ja nii patsiendid kui meditsiinisüsteem kasu saaksid, tuleks kriminaalvastutuse ohtu vähendada ja seada mitme teise riigi eeskujul sisse süsteem, kus ravivigadest saab karistamatult teatada, et kolleegid sellest õpiksid. Lootus on, et olukord muutub, kui juulis 2024 jõustub hiljuti vastu võetud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus. Antud seaduse üks väljatöötajatest on ka meie partner Olavi-Jüri Luik.

Vaata või loe pikemat lugu “Pealtnägija” saates: https://www.err.ee/1608757030/pealtnagija-naise-sonul-rikkusid-jarjestikused-ravivead-tema-tervise



Loe lisaks

Vaktsiinikindlustus: kes ja kuidas hüvitab patsiendile tekkinud kahju?

Riigikogu võttis vastu ravimiseaduse muudatused, millega kehtestatakse alates 01.05.2022 vaktsiinikindlustus.

Milleks vaktsiinikindlustus ja millal selle alusel patsiendile kahju hüvitatakse?
Loe lisaks

Õiguslikud võimalused ravivea või vaktsiinikahju esinemisel

Andsin veebiseminari ravivigade teemal. Rääkisin sellest, mida loetakse raviveaks ning millised on ravivea esinemisel isiku õiguslikud võimalused. Tõin välja, et võrreldes näiteks Soomes registreeritud ravivigade juhtumitega võib järeldada, et Eestis jätavad paljud inimesed raviveast teatamata. Arutleme seminaril, miks see nii on ning kuidas võiks pilti muuta loodav patsiendikindlustuse süsteem. Veel tuleb seminaril juttu isiku õiguslikest võimalustest tõsiste vaktsiini kõrvaltoimete esinemisel ning loomisel olevast vaktsiinikahjustuste fondist.
Veebiseminar on järelvaadetav veebis siin.
Loe lisaks

Kui ilukirurgia on välimuse rikkunud, siis kes hüvitab moraalse kahju?

Esteetiline meditsiin muutub üha kättesaadavamaks. Kes on süstinud huuli, kes teinud fotonoorendust, kes korrigeerinud silmalaugusid... Aga ükski selline sekkumine ei ole riskivaba. Millal vastutab iluprotseduuri tõttu rikutud välimuse eest patsient ja millal protseduuri teinud spetsialist? 
Loe lisaks